Suuhügienistide Liit › Patsiendile › Hambapesu ABC

Hambapesu ABC

Tekst: Maio Vaniko
Fotod: Aldo Luud

Hambahaiguste ärahoidmiseks on tähtis, et iga hamba pinnalt eemaldataks katt
hoolsalt ja korrapäraselt. Katt ei eemaldu mehaanilise puhastamiseta, näiteks õunte söömine või nätsu närimine puhastab hambaid katust vaid osaliselt.
Et puhtaks saaks ka hambavahed, tuleb kasutada hambaniiti, tikku või vaheharja. Hambaniiti kasutatakse väikeste hambavahede, vaheharja suuremate vahede puhastamisel.
Hambaniite on kaht tüüpi: floss ja tape. Floss on peenem ja kiulisem, tape laiem ega purune hamba vahel.

pilt

Hambahari
• Tõhusaim abimees katuga võitlemisel on hambahari. Harjamisel ei loe niivõrd tugevus kui õige harjamistehnika.
• Liiga tugeva harjamise korral taandub igemepiir ning mõne aja pärast muutuvad hambakaelad tundlikuks.
• Harjad on sünteetilisest materjalist, mistõttu need on hügieenilised ja neid on kerge puhastada.
• Hea hambahari on tihedate pehmete harjastega (soft). Hammaste pesemise eesmärk on eemaldada hammastelt katt ehk bakterimass, selleks pole tarvis n-ö terasharja ehk kõva hambaharja, mis võib igemeid ja hambaid vigastada.
• Hari võiks olla lühikese, 30–35millimeetrise peaga, nii pääseb harjama ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, näiteks purihammaste tagumistele külgedele.
• Hambahari tuleks iga 2–3 kuu tagant välja vahetada, sest ajaga kaotab hari elastsuse, harjased deformeeruvad, muutuvad ebaühtlaseks ning hambapind jääb puhastamata.
• Hambaharja kiire kulumine näitab, et harjad hambaid liiga tugevasti ja/võivalesti. Sellisel juhul tuleb muuta hammaste pesemise tehnikat.

Pasta
• Hambapasta poleerib hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele mineraalaineid.
• Pastat pannakse harjale hernetera suurune kogus ning sülitatakse suust välja hammaste
pesemise lõppedes.
• Tähtis on harjata piisavalt kaua – 2–5 minutit, et tagada vajalik hambapasta keemiline
mõju hammastele.
• Hammaste pesemise lõpus tuleks harjata ka keelt.
• Pastade hambahaigusi ennetav mõju põhineb nende fluorisisaldusel, arvestada võiks
oma kodukoha vees sisalduva fluoriga.
• Et vees ei ole enamasti hammastele vajalikul hulgal fluori, peaks fluori sisaldavat hambapastat kasutama enamik Eesti inimesi.

Erandiks on Pärnu, Virtsu, Haapsalu jt Lääne-Eesti rannikualad, kus joogivees on fluori ülearugi. Liigne fluor kahjustab hambaemaili.

• Hambaarsti soovitusel tasub lisaks võtta fluoritablette, juua või loputada suud 0,05%
naatriumfluoriidi lahusega. Kaariese riskirühma kuuluvatel inimestel võib hambaarst katta hambaid ka fluori sisaldavate lakkide, geelide või hermeetikumidega.
• Ksülitool tõhustab fluori sisaldavate hambapastade efektiivsust, kuna ksülitool ja fluor
mõjuvad koos paremini kui kumbki eraldi. Siiski on ksülitooli mõju tõhusaim just närides
(tabletid, närimiskumm).
• Hambaauke ksülitool ei paranda, kuid hambaemaili pisikahjustused võivad selle
mõjul taanduda.
• Tugevalt teralist (abrasiivset) pastat, näiteks soodaga, valgendavat, suitsetajatele
mõeldud pastat või hambapulbrit on soovitatav kasutada 2–3 korda kuus. Pikaajaline
kasutamine võib tekitada hambaemailile vagusid ja muid defekte.
• Suuveed mõjuvad hambakatu kasvu piirajana väga erinevalt. Tõhusad on naatriumfluoriidi
ja amiini-tinafluoriühenditega. Kui hammaste pesemine on mingil põhjusel raskendatud,
kasutatakse kloorheksidiiniga suuvett.

Toit
• Söö mineraalaineterikast toitu ning ära liialda süsivesikutega. Alati pole oluline suhkrut sisaldavate maiustuste hulk, vaid see, kui tihti neid süüa ehk kui pikk on aeg, mil kleepuvad magusained hambaemaili katavad.
• Hammaste tervise huvides püüa süüa kuni viis korda päevas, siis jõuab sülg vahepeal neutraliseerida hapete mõju ja uhada hammastelt toiduosakesed.
NB! Suhkruga tee või kohvi joomine ning ksülitoolita närimiskummi närimine läheb kirja söögikorrana.
• Eriti hästi sobivad söögikorda lõpetama puuviljad ja marjad, sest närimine suurendab hammastele kasuliku sülje hulka. Igapäevane hapude tsitrusviljade söömine võib aga põhjustada hammaste lagunemist.
• Hambaid tuleks pesta hommikul ja õhtul pärast sööki, õhtust pesemist ei tohiks kunagi unustada. Üle kahe korra päevas pole vaja hambaid siiski pesta.
• Hambaid ei ole soovitatav pesta kohe pärast söömist, kuna hambaemail on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib pinda kahjustada.
• Pärast õuna söömist tuleks hambapesuga oodata vähemalt pool tundi, sest õunas olevad happed nõrgestavad hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma.

Kuidas pesta?
• Hambaharja tuleks hoida nagu pliiatsit. Kui hoiad harja rusikas, kasutad liigset jõudu, mistõttu kuluvad nii hambad kui ka hambaharja harjased.
• Pesemiseks soovitatakse nn Bassi tehnikat, s.t hambaharja liigutatakse lühikeste vibreerivate liigutustega edasi-tagasi 2–3 hambal korraga.
• Pesemisliigutused võiks olla ühe hamba pikkused – hoogne liigutus üle hammaste ei eemalda
tõhusalt kattu, küll aga kulutab hambaid ja harja.
• Harjased tuleks suunata 45kraadise nurga all poolviltu igeme ääre ja hambakrooni vastu, siis
puhastavad harjased hästi nii hambapinda kui ka masseerivad igemeid.
• Harjamist võiks alustada purihammaste keelepoolsest küljest, liikudes teise poole purihammasteni.
• Jätka purihammaste põsepoolsest küljest, liikudes teise poole purihammasteni. Lõpeta hambapesu hambumispinna harjamisega. Kui alustada kergemini ligipääsetavatest kohtadest, võib tagumiste hammaste puhastamine sootuks ununeda.
• Esihammaste tagant harjates võib harja pöörata püstiasendisse.
• Hammaste kulumise vältimiseks on hea alustada pesemist iga kord erinevast purihammaste
keelepoolsest küljest.
• Pärast korralikku harjamist tunduvad hambapinna keelega katsudes siledad, seega on katt
hammastelt edukalt eemaldatud. Kui tekib kahtlusi, võib apteegist ja hambaarstilt saadavate
hambakatu värvimise tablettidega kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada. Suuhügieeni selliselt hinnates saab teada, kui suur on kaariese või igemehaiguste oht.
• Kui õige harjamistehnika ei aita, võib hammastel lihtsasti eemaldatava hambakatu asemel olla hambakivi. Hambakivi koduste vahenditega eemaldada ei saa, kahtluse korral tasub pöörduda hambaarsti või suuhügienisti poole.
• Hambaid ei saagi korralikult puhtaks, kui suus on katu jaoks soodsad tingimused, näiteks poleerimata täidised, hambakivi, lahtisi kaariesekolded ehk hambaaugud jms.


PDFLae fail oma arvutisse siit (201 KB)