Oled ESHL liige?

Närimistubakas

26. sept 2009


Närimistubakas on kujunemas "ohutuks" alternatiiviks tavatubakale. Närimistubaka kasutajate arv on eriti suur Põhja-Ameerikas ja Skandivnaavias (sh Eestis), kusjuures põhilisteks tarbijateks on sportlased ja noorukid. Suuhügienist Terje Altosaar annab ülevaate närimistubaka eri liikidest ning selle tarbimisega seotud suuhaiguste (igemepõletik, hambakivi, suuvähk jt) riskist.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) määratluse kohaselt on tervis täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte haiguste ja tervisehäirete puudumine. Nii üksikisiku kui kogu rahvastiku tervist mõjutavad mitmesugused tegurid. MTO 1980. aastate kontseptsiooni järgi mõjutab tervist kõige enam:

  • eluviis - inimese enda käitumine ja harjumused (50%)
  • elukeskkond (20%),
  • pärilikud eeldused (20%).
  • arstiabi korraldus ja kättesaadavus (10%)

19.juunil 2000.a. vastuvõetud tubakaseadus jõustus 1.jaanuaril 2001.a., millega kehtestati suitsetamise piirangud. Kuna igapäevasuitsetajate osatähtsus Eesti elanikkonna hulgas on suurenenud, teeb tubakaseadus suitsetamise sotsiaalselt keeruliseks ja mittesoovituks. Seoses sellega tekib oht, et sigarettide suitsetamisele hakatakse kahjutuks alternatiiviks pidama närimistubaka tarbimist.

Suurendamiseks klõpsa pildil! Närimistubaka kasutus Euroopas on vähene va. Põhjamaades. Põhja Ameerikas on kasutajate arv kolmekordistunud ajavahemikus 1976-82. Vastavalt Rootsis ajavahemikus 1970-1992 tarbimine kasvas 92% (kasutajate hulka kuulub üle 900 000 inimese).

Närimistubaka tavalisteks kasutajateks on sportlased - inimesed kellel on raskendatud avalikult sigareti kasutus - ja noored. Närimistubakat kasutatakse enim peale lõunat, autot juhtides ning TV vaadates. Nuusktubaka tarbija keskmine vanus on 18-30 aastat, enam tarbijaid vanusegrupis 18-24 aastat. 1983 aasta aruandes järeldatakse, et noor põlvkond võib eelistada närimistubaka tarbimist sigarettidele ja tarbijate demograafiline koostis on nihkunud noortegruppide suunas.

Hambaravi personali üheks eesmärgiks on pöörata tähelepanu närimistubaka tarbimisest tulenevatele terviseprobleemidele. Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumise, mille tulemusena tekib igemepõletik. Igemepõletik kulgeb varjatult, sest puudub igemete veritsus. Suurendamiseks klõpsa pildil!Tekib rohkesti hambakivi, mis tungib igeme alla ja hävitab hammaste kinnituskudesid. Tubakatarvitaja suulimaskest muutub paksemaks ja tekivad valged laigud, mis võivad olla kasvajaeelseks seisundiks. Tubaka tarvitamine on üks suuvähi riskitegureid. Arvan, et suuõõnes toimunud esmaste muutuste avastamine ja diagnoosimine ning ravi kuuluvad hambaarsti kohustuste hulka. Oluline oleks patsiendile selgitada ravi vajadust, teavitada ka kahjulike harjumuste (tubaka tarvitamine, alkohol) mõjust suuõõnele.

Erinevad närimistubaka vormid

Närimistubakas on maitsestatud tubakatoode. Maitsestamiseks lisatakse peamiselt puuviljade vesileotisi, mett, siirupit, vürtse või rummi. Tubaka närimine, ürgne Ameerika põlisrahvaste tava, on Euroopasse levinud eeskätt meremeeste kaudu

Peroraalse tubaka kasutamise vormid erinevad valmistamisviisilt, koostiselt ja kasutamisviisilt (tubakat võib närida ja välja sülitada või alla neelata). Sagedamini kasutatakse tubakat kombineeritult teiste lisanditega ehk ingridientidega ja vähesel määral näritakse puhast tubakat.

Bangladeshis, Indias, Pakistanis, Sri-Lankas ja Tais reeglina kasutatakse tubakalehtede pulbrit beetelinätsu, lisandina (pati) või pastana (Kiwam, Zarda). Paljudes India piirkondades on levinud tava närida tubaka ja lubja segu (Khaini või mawa), Afkanistanis ja Loode-Pakistanis tubaka aromatiseeritud ainete: tuha ja lubja segu (naswar). Indias kasutatakse hammaste puhastamiseks tubakat (mishri, gudakhu). Selline harjumus kujundab tubaka sõltuvuse ja suurendab tarbimist.

Indias kasutab peroraalselt tubakat 15-60% täiskasvanud elanikkonnast, enamus mehed vähem naised. Uuringud maapiirkondades näitasid, et noored jäljendavad tubaka kasutamises vanemaid või eakaaslasi. Kohalikel arusaamadel on tubakal ravitoime mitmetele patoloogilistele seisunditele (vähendab hambavalu), kuid puuduvad teadmised kasutamise ohtlikest tagajärgedest tervisele.

Arenenud maades kasutatakse närimistubakat närimis- ja nuusktubakana, mille tootmise ja tarbimise kohta on täpseim informatsioon USA-s ja Rootsis. Aastatel 1970-1985 kasvas USA-s närimistubaka toodang 36%. 20. sajandi esimesel poolel USA-s kasutati närimistubakat peamiselt maa-piirkondades. Kasutajateks olid peamiselt kaevurid ja põllumajandustöötajad vanuses üle 50 aasta. Viimasel ajal aga täheldatakse närimistubaka tarbimise olulist kasvu noorukite ja noorte täiskasvanute poolt: 1970 aastal ~ 1%, 1985 aastal 25%. Kohalike uuringute andmetel täheldati regionaalseid erinevusi, mõnes piirkonnas olid näitajad tunduvalt kõrgemad. Samuti olid kõrged närimistubaka tarbimise näitajad suurlinnades, kus varem ei tarbitud.

Beetel on naudinguaine, mida laialdaselt tarvitatakse Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Lääne-Okeaanias, kohati Aafrika idarannikulgi. India linnade tänavail on beetelimüüja sama tavaline, kui meil jäätisemüüja. Beetel seatakse kokku ostja silma all. Kõigepealt võetakse mõned beetelipipra lehed, mis on nopitud varahommikul ja säilitatud märja riide sees. Lehed asetatakse üksteisele, vahele ja peale määritakse lubjapiima, mis lagundab lehe kudesid ja vabastab eeterlikke õlisid. Vahel võetakse vaid üks leht. Lehe peale pannakse tähtsaima koostisosana röstitud, vahel ka keedetud areekapähkli seib, see sisaldab parkaineid ja alkaloide, peamise toimeainena alkaloid arekoliini, mis mõjub narkootikumina, mõjustab eriti parasümpaatilist närvisüsteemi ning reguleerib ka veresoonte laienemist ja ahenemist. Ostja soovil lisatakse veel tubakat, gambiiri, beetliakaatsia parkainet katehhut või mõnd muud ekstrakti, ainet või võiet. Ka beetlipipra õied kuuluvad beetli koostisse. Leht koos täiteainega rullitakse kokku.

Närimisel on beetel põletavamaitseline, kutsub esile sülje erituse, värvib sülje ja igemed punaseks. Närimisjääki ei neelata alla. Sagedasel kasutamisel põhjustab lubi hambakivi teket, hambad muutuvad mustaks. Kagu-Aasia saarte paljudes suguharudes peeti varem musti hambaid ihaldusväärseks, sest need olid jõukuse tunnuseks.

Suurendamiseks klõpsa pildil!Beetel pakub mõnusat närimist, on virgutava toimega, soodustab seedimist, peletab näljatunnet ja rahustab närvisüsteemi.

Uuringud Indias ja Filipiinidel näitasid, et põse suu limaskestas beetelinätsu tavalisel paigutamise kohal on kõrge mikrotuumade tase, mis oli sõltuvuses päeva jooksul kasutatud beetelinätsu arvust. Samuti täheldati muutusi perifeerse vere lümfotsüütide kromatiidides ning eksperimendis tõestati testidega beetelinätsu ekstraktide mutageenne toime.

Smokeless tubakat nimetatakse traditsiooniliselt närimistubakaks. Kagu-Aasias on "suitsuvaba tubaka" kasutamine traditsiooniks. Viimase 30 aastaga on järsult suurenenud "suitsuvaba" tubaka toodete tootmine ja müük eriti Rootsis ja USA-s noorukitele ja noortele meestele.

TubakataimNärimistubakas valmistatakse tubakataime lehtedest ja vartest jahvatatud massist. Ühe toote koostisest leidub erinevate tubakataime sorte. Tubakamassi lisatakse vett (40-60%), soolasid (NaCl, NaCO3), suhkur (1%), säilitus-, maitsestus- , niiskust säilitavaid aineid jne. Täpne informatsioon koostisest on tootmissaladus kuid teada on et närimistubakas sisaldab vähemalt 2500 eri kemikaali (millest suurem osa kuulub tubakataimedele). Närimistubaka koostisesse kuulub mürgiliste ja ärritavate ainetele lisaks karsinogeenseid aineid (alkaloidid, alkaanid, nitraadid, metalliühendid jne)

Suurem osa närimistubakatest sisaldavad 1% nikotiini. Närimistubakast imendub nikotiin verre aeglasemalt ning säilib veres kauem kui sigarettidest. Nikotiini imendumist mõjutab pH tase st. et aluselises keskkonnas nikotiin muutub mitteioniseeruvaks, millest tulenevalt kiireneb imendumine läbi limaskesta ning mõju kesknärvisüsteemile. Närimistubaka tootjad lisavad toodetesse soolasid (naatriumkarbonaat, kaltsiumkarbonaat) et tõsta toote pH taset reguleerimaks nikotiini doosi ja soodustada sõltuvuse tekkimist ja ülalpidamist. Põhjamaade närimistubaka pH on 8-9. Närimistubaka kasutajate nikotiini kogused on suured kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib isegi ulatuda 10 tunnini.

Närimistubakas kasutatavatest kemikaalidest 28 on karsinogeensed ja nendest tubakale spetsiifilisemad on nitrosamiinid.

Suurendamiseks klõpsa pildil! Suurendamiseks klõpsa pildil!

1985. aastast alates kasutas "suitsuvaba tubakat" USA-s 12 miljonit inimest, neist 3 miljonit olid alla 21 aastased. Indias ja Pakistanis kasutab "suitsuvaba" tubakat üle 100 miljoni inimese. "Suitsuvaba" tubakas on tervisele ohtlik ja ei saa olla suitsetamise alternatiiviks

Iraanis, Samarkandi lähistel ja endistes Nõukogude Liidu Vabariikides kasutatav närimistubakas nass on segu tubakast, lubjast, puu tuhast ja puuvilja õlist

Mõju tervisele

Närimistubakas soodustab koronaararterite ja perfeersete veresoonte kahjustusi, haavandtõbe ja toimib toksiliselt lootele. Peamiselt põhjustab närimistubakas nikotiinisõltuvust, nagu ka suitsetamine. See seob tarvitaja tubakaga ja vaid üksikud võivad püsida juhutarvitajatena. Närimistubaka proovija ei tea ette, kas satub tugevasse sõltuvusse või kuulub ta sellesse vähemusse, kes pääseb vähe kergemini. Sõltuvusse kuulub tolerantne kasv: tarvitaja vajab üha suuremaid annuseid.

Juba 1761 avaldati John Hilli uurimustöö närimistubaka seosest vähi tekkega. Viimaste aastakümnete ajal on teostatud palju erinevaid rahvusvahelisi uurimustöid teemal närimistubakas ja vähi seos. Tulemused on olnud vastuolulised, kuigi ollakse samal arvamusel, et mõjutavateks teguriteks on närimistubakas esinev nitrosamiin (toodetes on aastate jooksul hakatud vähendama nende hulka tootmismeetodeid muutes), kasutajast ja kasutusharjumustest.

Suurendamiseks klõpsa pildil!Veenvaim põhjuslik seos on suuõõne vähil. On tõestatud närimistubaka neelu-, kurgu-, söögitoru-, eesnäärme- ja kuseteede vähi riski tõstev toime. Paljude kliiniliste jälgimiste, epidemioloogiliste ja kliiniliste uuringute käigus on näidatud suulimaskesta vähieelsete seisundite seost närimistubaka kasutamisega. Neist olulisim on leukoplaakia, selle düsplaasia ja malignisatsioon.

Harjumus ja sõltuvus

Inimese narkootilist sõltuvust iseloomustab püüe kasutada-tarbida sõltuvust põhjustanud ainet, selle toime tõttu kesknärvisüsteemile. Püüd ainet saada muutub domineerivaks. Psüühilise sõltuvuse aste võib olla erinev aine tolerantsuse ja füsioloogilise sõltuvuse tekketa. Mõned närimistubaka tarbijad ei ole võimelised loobuma enda harjumusest teades oma tervisehäire põhjust. Seega on närimistubaka tarbimine üks narkomaania vorme. Närimistubakas ja tubakasuitsus sisalduv nikotiin on sõltuvust põhjustav aine. Närimistubakas sisaldab nikotiini 10-20 mg 1 grammis tubakas ja rohkesti muid kahjulikke aineid

Närimistubakas põhjustab mõnede uurimuste kohaselt veelgi kiiremini ja veelgi tugevama sõltuvuse kui sigaretid. Närimistubakast saab keskmiselt suurema nikotiiniannuse kui sigarettidest ja see säilib veres kauem. Närimistubakast tarvitaja hoiab üldiselt tubakat suus märgatavalt pikemat aega kui suitsetaja suitsetab.

Raskem sõltuvus on neil, kes kasutavad nii närimistubakas kui ka suitsetavad. Noori viib närimistubaka kasutamine tihti suitsetamiseni. 16 aastaste Rootsi poiste hulgast, kes tarvitavad närimistubakat 2/3 ka suitsetab. Ameerika uurimuste järgi närimistubakat kasutavatel poistel oli 4 kordne risk hakata suitsetama. Suitsetajad aga seevastu ei hakanud närimistubakat tarvitama.

Närimistubakas ei ole ohutu aseaine suitsetamisele ega sobiv abivahend selle lõpetamiseks. Suus hoitav tubakas on väga erinev erinevates maades. Mõnedes Aasia ja Aafrika maades kasutatakse tubaka segu, mis väga tugevalt põhjustab vähki, sealt arengumaadesse siirdujad toovad tavad kaasa ka järgnevale põlvkonnale.

Mõned Rootsi uurijad toovad tugevalt esile, et rootsi närimistubakas ei ole vähki tekitav. Ometi see põhjustab muutusi suus ja hammastes ning tõstab vererõhku. Kõik seda terviseprobleemi kindlasti veel ei tunneta. Ennekõike on see sõltuvust põhjustav ja võib avada tee ohtlikumale tubakasegule.

Reeglina on närimistubaka tarbimine enamlevinud valge rassi noorukitel. On ilmnenud rida faktoreid, mis võivad motiveerida laste ja noorukite närimistubaka tarbimist. Seaduspärane on:

  • eakaaslaste gruppide ja pereliikmete mõju
  • lapsed ja noorukid on vähem informeeritud närimistubaka kahjulikust mõjust tervisele ja võivad pidada närimistubakat kahjutuks alternatiiviks sigarettide suitsetamisele
  • mõne noore inimese närimistubaka kasutamine võib olla omapäraseks protestiks ja väljakutsuva käitumise ilminguks nagu alkoholi, sigarettide ja narkootikumide tarbimine

Potentsiaalseks ohuks on harjumuse ja sõltuvuse kujunemine. Isegi väga noored närimistubaka tarbijad alluvad olulisele nikotiini toimele, mistõttu võivad kergesti sattuda sõltuvusse. Närimistubaka kasutuse sagedus ja intensiivsus kasvab koos eaga. On kindlaks tehtud närimistubaka seos aastate pikkuse, päevas minutite arvu ja nikotiini tasemega uriinis näitamaks tolerantsuse ja sõltuvuse kujunemist.

Eesti
Suuhügienistide
Liit
ESHL