Suuhügienistide Liit › Patsiendile › Hambad saab puhtaks pastatagi

Hambad saab puhtaks pastatagi

Autor: Agnes Männiste

Sisaldagu hambapasta nii erilisi koostisaineid kui tahes, jääb sellest üksi siiski väheks ja reklaamides lubatud imesid see paraku ei tee. Tegelikult on kõige olulisem hoopis hammaste mehaaniline puhastamine ja hakkama saab pastatagi, kinnitavad hambatohtrid.

Nii Ode hambakliiniku suuhügienist Terje Altosaar kui Kaarli hambapolikliiniku hambaarst Liis Roger ütlesid, et hambapastat ei tasu üle hinnata. “Tervislikult toitudes ja/või hambaid mehaaniliselt puhastades saab ka pastata hakkama,” ütles Altosaar. Mehaaniline puhastus tähendab hammaste harjamist ja hambavahede puhastamist.

Hambapastade tööpõhimõte seisneb suuhügienisti sõnul aga selles, et need poleerivad hamba pinna puhtaks ja annavad hambakudedele samas mineraalaineid.

Liiga palju vahtu pole hea

Hambapastad koosnevad suures osas veest, poleeriva toimega koostisainetest ning kena välimuse ja lõhna andvatest lisanditest. Altosaare sõnul lisatakse tänapäevastesse pastadesse järjest rohkem vahutavust ja säilitusaega parandavaid koostisaineid.

Vahutava pesuainena on põhiliselt kasutusel naatriumlaurüülsulfaat. Samas ei soovita suuhügienist väga vahutavaid pastasid kasutada, sest see vahuaine põhjustab pikaajalisel kasutamisel suu limaskestas mutatsioone. Mida rohkem seda ainet pastas on, seda enam võib inimene pestes tunda valulikkust limaskestal või põletavat tunnet suus. Vahuaine ärritab nahka, võib kahjustada maksa, kopse ja immuunsüsteemi.

Palju levinud antibakteriaalse toimega ühend pastades on triklosaan. Altosaare sõnul võivad sellest tekkida vähki põhjustavad dioksiinid. See aine võib tekitada allergiat ja kui seda liiga palju kasutada, võivad ka bakterid sellega kohaneda.

Meeldiva maitse ja lõhna annavad hambapastadele eeterlikud õlid, magusaks teevad need suhkruasendajad sahhariin ja sorbitool. Puhastava ja valgendava toimega on räniühendid, säilitusainena kasutatakse bensoehapet. Lastele mõeldud magusad ja värvilised hambageelid on tehtud peamiselt glütseriini ja ksantaankummi baasil.

Kõik mainitud lisaaineid on Altosaare sõnul tervele inimesele siiski kahjutud.

Fluoriga või fluorita pasta?

Enamiku pastade kõige aktiivsem koostisosa on fluor, mis aitab ennetada hambaaukude teket. Altosaare sõnul tuleks hambapastat ostes arvestada sellega, kui palju on fluori koduses joogivees. Eestis on joogivee fluorisisaldus väga erinev.

Kui see sisaldab fluori 1,0-1,2 mgF/l, areneb tugev hambaemail. Joogivee normaalse fluorisisalduse korral võib kasutada fluoriga hambapastat, ent liigne fluor kahjustab hambaemaili. Sestap soovitab Altosaar Pärnu, Virtsu, Haapsalu ja Lääne-Eesti rannikualade elanikel pesta hambaid fluorisisalduseta pastaga, kuna nendes piirkondades on joogivesi väga fluoririkas. Fluorita pastasid peaksid kasutama ka lapsed, täiskasvanute pastaga võivad nad pesta vaid suure kaarieseriski korral.

Pastadesse on lisatud ka ksülitooli, kuna ksülitool ja fluor mõjuvad koos paremini kui eraldi. Viimase aja uuringud on aga näidanud, et kui pastasse panna korraga kaltsiumi ja fluori, siis kaltsium seob fluori. Sestap on enamikust pastadest kaltsium kaariesevastase toime tagamiseks eraldatud ja asemel kasutatakse silikaadipulbrit.

Hambapastasid liigitatakse nende abrasiivsuse ehk kulutavate omaduste järgi.

Kõrgendatud abrasiivsusega hambapastad

Selliste pastade pakenditele on inglise keeles märgitud Tartar Control Formula või Smokers. Pastad on mõeldud tugeva hambakatu eemaldamiseks ja need on tugevalt teralised. Pastad sisaldavad lupja ehk kaltsiumkarbonaati, söögisoodat ehk naatriumkarbonaati ja naatriumkloriidi ehk soola. Nende kõrvale on viimastel aastatel tekkinud Altosaare sõnul ka tõhusamaid puhastavaid lisaaineid, mis võivad aga põhjustada hamba kõvakudede traumasid ja hambaid liigselt kulutada.

Teraline pasta kulutab, hõõrub ja karestab hammast, seetõttu kinnituvad pigmendid hamba pinnale kiiremini ja hammas muutub tundlikuks. Sestap ei ole seda pastat hea kaua kasutada. Altosaar soovitab nendega pesta vaid 2-3 korda kuus, kuna need võivad pikaajalisel kasutamisel tekitada hambaemaili vaod ja muud defektid.

Hambaemaili kaapivaid abrasiivaineid sisaldab ka enamik valgendava toimega hambapastasid, kuid nende koostisesse on hakatud segama ka keemiliselt lagundavaid ensüüme ja karbamiidperoksiidi. Need kemikaalid tõepoolest valgendavad, ent samas lihvib karbamiidperoksiid hambaid õhemaks. Rogeri sõnul valgendavatelt pastadelt imesid loota ei tasu, kuna tegelikult need ei valgenda hammast, vaid kaabivad sellelt lihtsalt pigmendi maha. Kasutada võiks neid vaid suitsetajad või suured kohvijoojad ja nemadki mitte liiga tihti, kuna need pastad võivad hambad tundlikuks muuta.

Sageli kasutatakse pastades abrasiivsetele koostisainetele lisaks poleerivaid aineid, näiteks naatriumsilikaati, mis vähendab abrasiivsust ning veel titaandioksiidi.

Keskmise abrasiivsusega hambapastad

Nende hambapastade pakenditele on inglise keeles märgitud Anti Plague. Pastad takistavad hambakivi teket ning nende toime põhineb tsink-tsitraat-trihüdraadil või tsinklaktaadil. Altosaare sõnul on tõestatud, et raskemetallide, nt tsink, soolad pasta koostises vähendavad hambakivi teket, kuna pärsivad kattu tekitavate bakterite tegevust. Enamik poes müügil olevaid pastasid on keskmise abrasiivsusega.

Vähese abrasiivsusega hambapastad

Nende hambapastade pakenditele on inglise keeles märgitud Anti Tartar. Pastad on mõeldud hambakatu ja –kivi ennetamiseks. Need sisaldavad vähe abrasiivseid aineid, ent lahustuvad pürofosfaadid bikarbonaat ja naatriumpürofosfaat vähendavad mineraalide ladestumist hamba pinnal ja pidurdavadki seega hambakivi teket. Neid pastasid peaksid Altosaare sõnul kasutama vaid need, kellel on probleeme hambakivi moodustumisega. Need, kellel on oht kaariese tekkeks ning lapsed ja noorukid, kelle hambapinna kõvastumine on veel pooleli, ei tohiks neid pastasid kasutada. 

Madala abrasiivsusega hambapastad

Nende hambapastade pakenditele on inglise keeles märgitud Sensitive. Need pastad on mõeldud kasutamiseks tundlike hammaste korral, kuna sisaldavad väga vähe kulutavaid aineid. Nende pastade põhilised toimeained on hammaste tundlikkust vähendavad strontsium, stsontsiumkloriid, heksahüdraat ja kaaliumnitraat.