Hoolikas suuhügieen ja põhjalik katu eemaldamine väldib suuõõne haigusi, sealhulgas hambakaariese ja kroonilise igemepõletiku tekkimist. Katt ei eemaldu ilma mehaanilise puhastamiseta. See tähendab, et nätsu närimine ja õuna söömine ei puhasta hambaid katust küllaldaselt.


Plakk hammastel


Hambahari on üks peamisi leiutisi plaki mehaanilisel eemaldamisel. Õige harjamise tehnika eemaldab plakki ilma pehmet kudet ja kõvakudesid kahjustamata. Igapäevaseks hammaste pesemiseks on vajalikud sobiv hambahari ja pasta. Hammaste vahede puhastamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele kas hambaniiti, tikku või vaheharja. Laste hammaste hambaharjaga pesemist (hambapasta võetakse kasutusele siis, kui laps oskab sülitada) alustatakse juba esimese hamba (suhu) lõikudes. Korraliku harjamise järel tunduvad hambapinnad keelega katsudes siledad. Siledus on märgiks, et oleme katu edukalt hammaste pinnalt eemaldanud. Apteegist ja hambaarstilt saadavate hambakatu värvimise tablettidega võib kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada. Suuhügieeni hindamine on vajalik inimesele endale, et teada, kui suur on tema hammastel karioossete defektide või igemehaiguste oht. Indikaatortablette/ vedelike tuleb umbes minuti jooksul hoolikalt närida , seejärel sülg välja sülitada ja loputada suud veega. Plakk värvub punaseks või kollaseks. See võimaldab hinnata plaki olemasolu, selle ulatust ja kinnitust emailile. Suuhügieeniindeksi alusel võib pidada heaks olukorda, kui hambad ei värvu üldse. Suuhügieen on rahuldav, kui veerand hambapinnast on värvunud, ja ebarahuldav, kui üle poole hambapinnast on muutnud värvi. Kui patsiendi suuhügieen on rahuldav, on vajalik selgitada individuaalseid suuhügieeni võtteid. Ebarahuldava suuhügieeniga, või kui patsiendil on möödunud üks aasta eelmisest hambaarsti külastusest, tuleb ta suunata hambaravikabinetti.

Plakki värv hammastel


Hammaste harjamine
Hambaharjad jaotatakse kõvadeks, pehmeteks ja poolpehmeteks. Harjastest on moodustatud kimbukesed, mille otsad on lõigatud kooniliseks. Tänapäeval kasutatakse sünteetilisest materjalist harju, mis on hügieenilisemad ja mida on kergem puhastada. Hambahari peab vastama kasutaja vajadustele. Valiku lähtekohaks on suurus, kasutamise lihtsus, plaki eemaldamise tõhusus, vastupidavus ja hind.

Vältimaks liigset survet hammaste kaeladele, hoia hambaharja sõrmede vahel nagu pliiatsit. Väga oluline on, et kasutaks pehmet ja lühikese peaga hambaharja, vastasel juhul vigastatakse iget.

Hea hambahari on tihedate pehmete harjaste (soft) ja lühikese peaga. Hambaharja pea võiks olla pikkusega 30–35 mm, mis võimaldab juurdepääsu ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, nt purihammaste tagumised küljed. Väga oluline on, et kasutaks pehmet ja lühikese peaga hambaharja, vastasel juhul vigastatakse iget. Kõva hambahari vigastab igemeid ja hambaid. 

Eriti kiiresti kuluvad juba paljastunud hambakaelad. Vältimaks liigset survet hammaste kaeladele, hoia hambaharja sõrmede vahel nagu pliiatsit. Hammaste pesemiseks soovitatakse Bass-tehnikat s.t hambaharja liigutatakse lühikeste vibreerivat liigutustega edasi-tagasi 2–3 hambal korraga. Harjased on suunatud 45º nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu. Samaaegselt puhastavad harjased hästi hambapinda ja masseerivad igemeid. 

Harjamist on soovitav alustada iga päev erinevast kohast. Näiteks alustada purihammaste keelepoolsest küljest (liikudes teise poole purihammasteni) ja jätkata nendepõsepoolsest küljest (liikudes tagasi teisele poolt suupoolt) ning lõpetada hambumispinna harjamisega. Kui alustada kergemini ligipääsetavatest kohtadest, võib tagahammaste puhastamine sootuks ununeda. Esihammaste tagant harjates võib harja pöörata püstiasendisse. Hammaste kulumise vältimiseks oleks soovitav iga kord alustada pesemist erinevast purihammaste keelepoolsest küljest. Hoolikas pesemine kestab vähemalt 2–5 minutit. Hammaste pesemise lõpus tuleks harjata ka keelt.

Hambaharja tuleb regulaarselt uuendada. Tavaliselt on hambaharja kasutamise aeg umbes 2–3
kuud. Selle aja jooksul kaotab hari elastsuse, harjased deformeeruvad, muutuvad ebaühtlaseks ning hambapind jääb puhastamata.

 Hambapastat pannakse harjale hernetera suuruses koguses, mis sülitatakse suust välja alles hammaste pesemise lõppedes. Fluorivaeses piirkonnas on soovitav kasutada profülaktilise toimega fluoriide sisaldavaid hambapastasid ja hammaste harjamise lõpus mitte loputada suud veega, vaid piirduda pasta väljasülitamisega. Sellega tagame hambapinna ja fluorisisaldava hambapasta kontakti pikemaks ajaks. 

Hambaid pestakse hommikul ja õhtul, kusjuures õhtust pesemist ei tohiks kunagi unustada. Hambaid ei ole soovitav pesta kohe pärast söömist ega ka pärast oksendamist, kuna hambaemail on pehme ja hambaharjaga pesemine võib sellisel juhul kahjustada hambaemaili ning põhjustada abrasiooni.

Hammaste harjamisega saab puhtaks üksnes poole suust. Hammaste vahed vajavad abivahendeid nagu hambaniit, tikk või vahehari.



Kui hambavahesid ei ole varem eelmainitud abivahenditega puhastatud, võivad igemed nende kasutuselevõtmise esimestel päevadel veritseda. Igemepõletik taandub suuhügieeni paranedes. Alates 12. eluaastast (või lapse suutlikkuse korral ka varem) võiks laps puhastada hambavahesid niidiga.



Hambaniit
Hambaniiti hammaste vahede puhastamiseks soovitatakse kasutada noortel inimestel, kelle
• hambavahesid täidavad terved igemed (papilad);
• hambad on tihedalt üksteise vastas;
• hammaste vahel olevad igemed (papilad) on pikenenud, paistes või hamba küljest lahti.


Antud juhul on ainsaks tõhusaks abivahendiks hambaniidi kasutamine, et puhastada hammaste kontaktpindu ja kahe hamba vahel oleva igeme mõlemaid pooli (papila). Hambaniit viiakse ettevaatlikult edasi-tagasi liigutusega hammaste kontaktpinnast läbi. Kummagi hamba pind puhastatakse kuni igemevao põhjani kolme–nelja hõõruva liigutusega. Nii välditakse seda, et niit pääseks äkiliselt kontaktpinnast igemesse, ega tekitaks haava. Puhastust on tõhusam, kui niit on pingul ja hamba ümber nurga all, nii et see haaraks hambakaela võimalikult suurelt pinnalt. Niit sõlmitakse aasaks või keeratakse ümber sõrmeotste. 


Lihtsam viis on kasutada spetsiaalset hambaniidihoidjat.







Hambatikud
Hambatikud sobivad suuremate hammastevahede katust puhastamiseks. Igapäevaseks kasutamiseks olev hambatikk on läbilõikes kolmnurgakujuline. Kasutusel olevad ümmargused, terava otsaga tikud on mõeldud üksikutest hambavahedest toidujäänuste eemaldamiseks. Kolmekandilised hambatikud võivad olla kas pehmest puidust või elastsest plastmassist. 

Puidust tikk muutub pehmemaks, kui seda eelnevalt süljes niisutada. Tikuga puhastades toeta kämmal lõualuu vastu. Tikk on õigesti hammaste vahel, kui selle kolmnurga kand jääb igeme poole ja terav külg läheb hammaste vahele. Tikku liigutatakse edasi-tagasi liigutusega hammaste vahel 4–5 korda, nii et seda vahepeal hammastevahest täielikult ei eemaldata. Ka tikuga suureneb puhastusefekt, kui muudame lisaks paarile edasi-tagasi liigutusele tiku liikumise nurka poolviltuseks, et see haaraks puhastades hambakaela võimalikult palju ka hamba keele- ja põsepoolsest küljest.


Hambavahehari
Suurte hambavahede puhastamiseks on parim väikest pudeliharja meenutav hambavahehari. Selle kasutamine on sama lihtne nagu tiku kasutamine. Hambavaheharjaga puhastades toeta kämmal lõualuu vastu. Vahehari on õigesti hammaste vahel, kui tunned teiselt poolt keelega harja otsa. Liigutatakse 4–5 korda hammaste vahel edasi-tagasi nii, et harja vahepeal hammaste vahest täielikult ei eemaldata. 

Soolohari
Sooloharja kasutatakse raskesti ligipääsetavatest kohtadest (tarkusehamba tagant, ortodontilise aparaadi vahed jne) katu eemaldamiseks.






Imemistabletid
Imemistabletid võivad olla hammaste tervist edendavad või ka neile kahjulikud, olenevalt sellest, milliseid maitsestamisaineid nende valmistamisel on kasutatud. Mõned suud (ja neelu) desinfitseerivad imemistabletid (Foksil, Strepsil) on hapud ja maitsestatud suhkruga, mille tulemusena on hambakahjustuste risk suur. Mineraalaineid sisaldavaid ja ksülitooliga maitsestatud imemistabletid (Profylin) on koostiselt hammastele ohutud ja lisavad kuivasuu (hüpersalivaatio) patsientide süljeeritust. Fluori imemistabletid (Fludent) on mõeldud inimestele, kes elavad piirkonnas, kus joogivee fluorisisaldus on vähene.


Õige toitumine
•• Söö mineraalaineterikast toitu ning ära liialda süsivesikutega. Alati pole oluline suhkrut sisaldavate maiustuste hulk, vaid see, kui tihti
neid süüa ehk kui pikk on aeg, mil kleepuvad magusained hambaemaili katavad.
•• Hammaste tervise huvides püüa süüa kuni viis korda päevas, siis jõuab sülg vahepeal neutraliseerida hapete mõju ja uhada hammastelt
toiduosakesed. NB! Suhkruga tee või kohvi joomine ning ksülitoolita närimiskummi närimine läheb kirja söögikorrana.
•• Eriti hästi sobivad söögikorda lõpetama puuviljad ja marjad, sest närimine suurendab hammastele kasuliku sülje hulka. Igapäevane hapude tsitrusviljade söömine võib aga põhjustada hammaste lagunemist.
•• Hambaid ei ole soovitatav pesta kohe pärast söömist, kuna hambaemail on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib pinda kahjustada.
•• Pärast õuna söömist tuleks hambapesuga oodata vähemalt pool tundi, sest õunas olevad happed nõrgestavad hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma.

Ksülitooliga näts 
Kunstlik magusaine ksülitool aitab ära hoida kaariese teket. Eriti soovitatakse ksülitooliga nätsu lastele, kellel lõikuvad jäävhambad, ja puberteedieas noortele.  

 Kui nätsus on 100% ksülitooli, peab seda närima 7 minutit, kui aga 13%, tuleb kahte padjakest närida 15 minutit. Selle ajaga katkestab ksülitool happerünnaku ehk pidurdab bakterite paljunemise ja mälumine mõjub hammastele puhastavalt. Nätsu peaks närima pärast sööki ja vähemalt 2–3 korda päevas. Ksülitoolitooteid ei tohi süüa liiga palju, see võib tekitada kõhulahtisust ja -puhitust.


Fluoriga või fluorita hambapasta

Hambapastat ostes tuleks arvestada sellega, kui palju on joogivees fluori, mis hambaid tugevdab. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0–1,2 mgF/l) areneb tugev ja mikroobide ning süsivesikute toimele vastu pidav hambaemail. Eestis on joogivee fluorisisaldus väga erinev. Näiteks Põlva, Võru ja Valga ümbruses on joogivee fluorisisaldus 0,1–0,3 mg/l. Selles piirkonnas peaksid nii lapsed kui ka täiskasvanud pesema hambaid fluori sisaldava hambapastaga ja hambaarsti juhendamisel võtma lisaks

• fluori sisaldavaid tablette;
• loputama suud naatriumfluoriidi lahusega;
• vastavalt vajadusele katma hambaid fluori sisaldavate lakkide, geelide või hermeetikumidega.

Tallinnas, Paides ja Viljandis on joogivee fluorisisaldus 0,3–0,7 mg/l. Hambaid tasub siinsetel elanikel pesta fluorisisaldava pastaga, vajadusel võtta tablette või katta hambaid fluoriühenditega. Tartus, Lääne-Virumaal ja Harjumaal on joogivee fluorisisaldus 0,8–1,5 mg/l. 

Kasutada tasub fluorisisaldavat pastat, kaariesriskirühma patsiendi hambaid võib katta fluoriühenditega. Pärnus, Virtsus, Haapsalus ja Lääne- Eesti rannikualadel on aga joogivee fluorisisaldus üle 1,6 mg/l. Hammaskonna, normaalseks arenguks on soovitav kasutada joogiks vett, mis ei sisalda fluori üle 0,8 mg/l. Liigne fluor kahjustab hambaemaili. Hambaid tasub siin pesta pastaga, mis ei sisalda fluori.