6. veebr 2013
Suitsetamine ja üldtervis
Suutervise seisukohalt omavad suitsetajad suuremat riski suuvähi, suulimaskesta muutuste, parodontaalhaiguste ja kaariese tekkele. Sekundaarne suitsetamine on samuti seotud kaariese, kardiovaskulaarhaiguste, kopsuhaiguste, parodontaalhaiguste riski suurenemisega.
Tubakat saab manustada suitsetades, kasutades selleks sigaretti, sigareid või piipu. Ilma suitsetamata saab tubakat pruukida, kas nuusutades või närides. Nuusktubakat saab tarbida nina või suu kaudu. Paljud kasutavad niisket nuusktubakat suu kaudu, mis on sama kui kasutada närimistubakat. Uuringutest on leitud, et nii närimis- kui nuusktubakas suurendab kardiovaskulaarhaiguste riski. Samuti on suurenenud kaks korda hüperkolesteroleemia ahelsuitsetajatel. Keskmise ja väiksema tubaka koguse kasutajatel on risk pooleteistkordne.
Tubaka kasutamisel on suurenenud riskid maohaavade ja kaksteistsõrmiksoole haavandi tekkeks, madalama luutiheduse tekkeks naistel peale menopausi. Suitsetamine raseduse ajal võib põhjustada raseduse katkemist, imikutel alakaalulisust ja huule-suulaelõhet. 23 aaastat kestnud uuringus, mis avaldati ajakirjas Journal of American Dental Association, oli sigari suitsetajatel ja piibu kasutajatel hammaste kaotus ja alveolaarluu kadu samas suurusjärgus nendega kes suitsetasid sigaretti.
Suitsetamise mõju üldtervisele
• Südamehaigused - infarkt, kõrgevererõhutõbi
• Kopsuhaigused - vähk, krooniline bronhiit, kopsuemfüseem, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
• Vähk - kopsu, suu, kõri, söögitoru, pankrease, põie jt.
• Raseduskomplikatsioonid - imiku alakaal, raseduse katkemine, suulaelõhe
• Maohaavad ja kaksteistsõrmiksoole haavand
• Madal luutihedus
• Suurenenud risk luumurdudele
Suitsetamine ja suutervis
Ei ole vahet, kas tubakat suitsetada või närida, mõlemad tekitavad kahjustusi suus. Tubaka tarbimisega suureneb risk saada endale suuvähk, leukoplaakia, stomatiit, parodontaalhaigused või kaotada hambad.
Närimis- ja nuusktubakas sisaldab 28 erinevat kantserogeeni. Nikotiini kogus on suurem kui seda on sigarettides.
- Suuvähi risk on suitsetajatel 6 korda suurem kui mittesuitsetajatel.
- Närimis- ja nuusktubaka tarbijatel esineb 50 korda rohkem vähivormi põskedes ja igemetel kui mittesuitsetajatel.
- 75% kõikist suuvähi vormidest on seotud suitsetamisega.
Huulevähi tekke risk on kõrgem piibu kasutajatel. Närimis- ja nuusktubaka tarbijatel on ülekaalus leukoplaakia esinemine selles piirkonnas, kus tubakat kasutati.
Leukoplaakia
Suuvähk
Parodontaalhaigused
Suitsetamine mõjutab igemekoerakkude normaalset funktsiooni. Selline häire teeb suitsetajad vastuvõtlikumaks parodontaalhaigustele. Samuti on häiritud verevarustus igemetes, mis omakorda aeglustab haavade paranemist.
Tubaka tarbimine suurendab märkimisväärselt riski parodontaalsete kinnituste kaotuseks. Suitsetajatel esineb sagedamini parodontiiti kui mittesuitsetajatel. Noortel on suitsetamine riskiks agressiivsele parodontiidi tekkele.
North Carolina osariigis läbi viidud uuringus märgati suitsetajatel kiiret progressiooni parodontaalhaigustes. Vanuses 65 ja enam esines suitsetajatel suuremat kinnituskudede kaotust kui mittesuitsetajatel. 810 inimest osales 1987.a alanud uuringus. Uuritavate vanus oli uuringu alguses 15a ja uuringu perioodi lõpuks oli uuritavate vanuseks 32a. Leiti, et uuringu lõppedes oli neist suitsetajaid 48,9 protsenti. Suitsetajate hulgas oli vähemalt suu ühes sektoris 5mm (või sügavam) kinnituskudede kaotus suurenenud ligi seitse korda võrreldes mitte-suitsetajatega. Kaks kolmandikku kogu uutest parodontaalhaigustest vanuseks 26 oli seotud suitsetamisega.
Parodontiidi arenemine koos luukoekaoga
Kaaries
Närimistubaka ja nuusktubaka tarbimine tõstab kaariese ja abrasiooni (hambakaelte kulumise) riski. Nii närimis- kui nuusktubakas on kõrge suhkru sisaldusega. Suhkrut lisatakse maitseomaduste parandamiseks. Närimistubakas (sisaldades suurel hulgal suhkruid) ja selle tarvitamine ühel poolel (tavaliselt põsepoolsel hammaste pinnal) ongi suurenenud kaariese riski põhjustajaks. Tubakas suurendab ka suukuivust, mis omakorda tõstab kaariese riski. Nuusk- või närimistubakas võib ärritada igemeid, põhjustades igemete taandumist või eemaldumist hammastest.
Pigmenteerunud hambad
Igemete taandumine
Suitsetamise mõju suutervisele
• Pigmenteerunud hambad
• Halb hingeõhk
• Kaaries
• Parodontiit
• Haavade paranemise aeglustumine
• Igemete taandumine
• Vähk
Suitsetamine kui riskifaktor parodontiidis
A. Suitsetamine on üks olulisemaid riskifaktoreid parodontiidi arenemises ja kulgemises.
Suitsetajatel omab suitsetamine suuremat mõju parodontiidi arenemisele kui seda on kehv suuhügieen.
- Suitsetajatel on 12 kuni 14 korda suurenenud esinemissagedus ägedale kinnituskudede kaole kui seda on mittesuitsetajatel.
- Suitsetajatel on 18 korda suurem võimalus nakatuda parodontiiti tekitavate patogeenidega kui mittesuitsetajatel.
- Suitsetajad kaotavad rohkem hambaid kui mittesuitsetajad. 65-aastaste ja vanemate mittesuitsetajate hulgas on hambutuid 20 protsenti ja 41,3 protsenti hambutuid on suitsetajate hulgas vanuses 65 ja vanemad.
- Suitsetajatel vanuses 19-30 aastat on 3,8 korda suurem risk parodontiidi tekkele, kui noortel, kes pole kunagi suitsetanud.
B. Enam kui poolte parodontiidi tekke põhjustajaks täiskasvanute hulgas USA-s võib olla suitsetamine.
- The National Health and Nutrition Examination Survey ( NHANES III) uuris aastatel 1988-1994 kokku 40 000 inimgruppi. Kaardistati nii nende üldine kui suutervise olukord. Uuritavatest oli suitsetajaid 28 %.
- NHANES III kogutud uuringu andmetest selgus, et nii suitsetajatel kui endistel ahelsuitsetajatel esines 53 % parodontiiti.
C. Parodontiidi ulatus on otseses seoses sigarettide arvust ja suitsetamise aastatest. Mida rohkem suitsetatakse ja pikema aja jooksul seda ulatuslikum on parodontiit. Mida rohkem sigarette suitsetatakse seda vähem sektoreid suus on tervemad.
Kasutatud kirjandus
- A Peer- Reviewed Publication
Written by Fiona M.Collins, BDS, MBA, MA
Tobacco Cessation and the Impact of Tobacco Use on Oral Health. - Jill S. Nield-Gehrig; Donald E. Willmann. 2008. Foundations of Periodontics for the Dental Hygienist second edition. Lippincott Williams & Wilkins, a Wolters Kluwer Business 516 lk.
- Olga A. C. Ibsen; Joan Andersen Phelan. 2004. Oral Pathology for the Dental Hygienist fourth edition. Saunders An Imprint of Elsevier ( USA). 395 lk.
- Mea Weinberg; Cheryl Westphal; Stuart J. Froum; Milton Palat. 2006. Comperhensive Periodontics for the Dental Hygienist second edition. Pearson Education Inc., Upper Saddle River, NJ. 605 lk.
Koostas: Aire Kivi